Evelin Karu

Rubriigis AINULT HEAD UUDISED tutvustame Valimisliit Südamega Pärnu uut liiget – Evelin Karu, kelle üheks motoks on “Rohkem naisi linnajuhtimisse!”. Lugege ja arvake ka kaasa!

Alustame ikka algusest – kes sa oled ja kust tuled?

Olen emaks neljale lapsele, kellega tegelemine kipubki elus suurema osa ajast võtma, aga samas on see kvaliteetaeg. Mul on kolm tütart ja üks poeg, noorim laps on viiene, vainim juba täisealine, kahekümne kahe aastane.

Suurema osa oma varasemast elust olen elanud Tallinna lähistel, aastakese veetsin ka välismaal, aga viimased kümme aastat on minu koduks olnud Pärnu linn ja loodetavasti see ka nii jääb, et kasvatan siin omale juured alla ja enam edasi ei liigu.

Millega sa igapäevaselt tegeled?

Lisaks selllele, et kolme noorema lapse kasvatamine võtab suurema osa ajast, olen hetkel lõpusirgel õpingutega Tallinna Tervishoiu Kōrgkoolis õe erialal. Eriti tore on see, et kui mina alustasin õpinguid 2023. aastal TTK-s, siis samal aastal asus samale erialale õppima ka minu vanem tütar! Olen juba noorest saadik olnud lähedal Punase Risti tegemistele. Minu vanaema oli sellega väga tugevasti seotud. Peale vanaema lahkumist meie seast oli minu ema omakorda lähedalt Punase Ristiga seotud. Võib lausa öelda, et oleme põlvkondade kaupa olnud punaristlased. Kui puhkes sõda Ukrainas ja oli vaja Pärnus läbi Punase Risti inimesi kiirelt abistada, siis sukeldusin ka ise aktiivselt Punase Risti tegemistesse ja sealt edasi tekkis juba omakorda suurem huvi meditsiini vastu. Sealt tuligi otsus minna just õeks õppima. Nüüd, kui olen õpingutega sealmaal, et saan töötada erakorralise meditsiini valdkonnas, sest just seal on kõige põnevam, on minu süda väga rahul selle valikuga. Just erakorraline meditsiin on see valdkond, kus alati juhtub midagi ja see teebki selle eriala minu jaoks põnevaks ja samas pakub väljakutseid tulla toime erinevates keerulistes situatsioonides.

Kuulun ka Eesti Ōdede Liitu ja olen Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi vabatahtlik ja esmaabi instruktor. Soovin väga anda edasi teadmisi, kuidas päästa ohuolukorras inimese elu. Elupäästvat esmaabi peaks oskama anda iga inimene. Punase Ristiga õpetame lihtsamaid esmaabivõtteid juba lastaiast alates. Olen valmis oma tarkust ja kogemusi jagama kõigile, kel vähegi soovi.

Vabal ajal meeldib joosta ja jalutada looduses – just seal saan pea mõtetest tühjaks ja samas saan ennast laadida uue energiaga.

Millega Sa varasemalt oma elus tegelenud oled?

Eelnevalt töötasin pikalt, kokku kolmteist aastat, rahvusvahelises suurettevõttes müügiesindajana ja hiljem juba Eesti divisjoni juhina. Seoses koroona ja Ukraina sōja algusega muutusid eesmärgid elus ja kuna olen tänu vanaemale terve elu Punase Risti koosseisu kuulunud, siis sealt edasi tekkiski hoopis sügavam huvi meditsiini vastu. Inimesi aidata on mulle alati meeldinud.

Kandideerid KOV valimistel Valimisliit Südamega Pärnu meeskonnas. Miks on sinu arvates Pärnus hea elada ja kas on midagi, mida sa peale valimisi sooviksid muuta, teisiti teha, et Pärnus oleks veelgi parem elada?

Pärnu on mulle alati väga hingelähedane olnud. Minu isa ja kogu temapoolne suguvõsa on Pärnust pärit, juured on mul otsapidi ikka väga tugevalt siin. Praegugi elan vaid 500 meetri kaugusel oma vanavanemate sünnikodust.

Pärnu linnas meeldib mulle väga elada, kuna siin on meri väga lähedal, linnas on palju toredaid mänguväljakuid lastele, on piisavalt rohelust ja viimaste aastatega on kogu üldine linnapilt väga ilusaks muutunud.

Asi, mis teeb kurvaks on see, et Pärnu on saanud “peksupealnna” tiitli. Õnneks on viimase paari aastaga see maine vaikselt taanduma hakanud. Politsei panustab kesklinnas asuvate meelelahutusasutuste ümbruse turvalisuse tagamisse varasemast rohkem. Murekoht, kus tegelikult saaks päris palju KOV kaasa aidata, on seotud noortega, kes vajavad psühholoogilst abi ja noored, kes kipuvad hulkuma bussijaama ümbruses. Teismelistele võiks näiteks ka kesklinnas olla noortekeskus, sarnaselt sellele, mis asub ülejõel. Kui teismelistel on piisavalt palju ägedaid ajaveetmise võimalusi, siis ei satu nad ka nii kergesti halvale teele.

Ja no tänasest parkimiskorraldusest ei saa üle ega ümber! See tuleb kindlasti muuta arusaadavamaks nii kohalikule kui ka turistile. Ja ka hinnastamise poliitika võiks olla mõistlikum.

Ja loomulikult – alati võiks olla rohkem naisi linnajuhtimise juures!

Aitäh, Evelin! Soovime sulle kordaminekuid ja edu valimistel!