Jäärapäiselt pikast plaanist

Pärnumaa turismi visioonikonverentsi tuules, kus kõik linnapeakandidaadid said avada mõtteid turismi edendamise kohta, alustasin oma juttu pikast plaanist. Arutelu juht katkestas mind üsna nobedalt ja nõudis paari konkreetset asja, mida Pärnumaa turismisektori edendamiseks vaja.

Konkreetsus on hea asi, aga valimiste eel kõlavad konkreetsete asjadena tihti lubadused, mis just sihitud auditooriumile meeldivad ja mida võimalikult lihtne ja kiire täita, et enne järgmisi valimisi linte lõigata. Väga vähe puudutatakse aruteludes ikka veel pikka plaani. Minu arvates on see viga, mida ise iga hinna eest parandada püüan.

Pikk plaan ei ole päris kindlasti «Pärnumaa turismistrateegia 2025–2029». See ei peaks ette vaatama viis, vaid vähemalt kümme, isegi 30 aastat. Siht millegi suurema poole. Ka ambitsioon, mis paneb sihti tabama. Möönan, 30 aastaga võib paljugi muutuda. Aga Pärnu ei ole supertanker Aurora, mida pöörata keeruline, vaid ilus nobe purjekas, mis vajadusel suunda muuta saab, sihtsadam siiski kindlalt silme ees. Ka see mõttekujund tundus vestlust juhtinud ajakirjanikule võõristav.

Tõin seepeale näite Ida-Virumaa kohta, mille visiooniks olla aastaks 2035 Tallinna järel esimene turismisihtkoht Eestis, tegutsedes peale siseturu Soome ja Läti turul. Sellel teisel kohal on praegu Pärnu, aga mis on meie ambitsioon? Mis on meie pikk vaade sektori arendamisele, enamgi: sellega vahetult või kaude seotud sektorite arenguks suures pildis?

Turismisektor pole muidugi ainus, mis pikka plaani vajab. Seda vajab kogu linn. Pärnu kehtiv arengukava seab eesmärke aastani 2035. Seda on jäänud üheksaks aastaks. Uus sild on valmis, selle mahasõidult edasi laotuvad ohtrad ringristmikud ka, aga kuhu need teed edasi viivad ja mis on selle kaua oodatud ühendustee pikem eesmärk, pole tänini selge.

Lugesin arengukava ja leidsin lõigu, tsiteerin: «Arengukava koostades kaalusid töörühmad eri arengusuundi, arutades ettevõtluse, elukeskkonna ja avalike teenuste arendamise võimalusi. Nende seast valiti Pärnule sobivaim: arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurentsieelise Riia ja Tallinna vahelise asukohana. Visiooni täitmiseks on vaja tugevdada kutse- ja kõrgharidussüsteemi ning luua tingimused ettevõtete kasvuks.» Ei taha niisama norida, aga ambitsiooni, mis tõesti oleks suunatud linna pikemale arengule, ma selles kõiges ei näe.

Ometi, kui eelviidatud konverentsil tulid lavale spetsialistid Soomest ja Saksamaalt, kes mõlemad nimetasid oma ettekannetes pika plaani olulisust, plaksutas saal püüdlikult. Tekkis tunne, et kui oma inimene räägib, ei ole jutt pooltki nii äge kui kuulata sisuliselt sama võõramaistelt ekspertidelt.

Juba aastapäevad oleme arutanud, et Pärnul ei ole vaja käiguvahetust, vaid käigukasti muutust. Tegelikult aru andmata, et selleks käigukastiks ongi seesama pikk plaan ja ambitsioon, mida meil praegu ei piisa. Käiguvahetus aga toimub just selles pika plaani ja suure sihi käigukastis.

Pikk plaan on olemuselt ennekõike mõttelaadi muutus, kus lühikesed, valimistest valimisteni seatavad eesmärgid asendatakse visiooniga Pärnust, kus tahta täna, homme ja ülehommegi ise elada ning jätta sellisena tulevastele põlvedelegi. Kui räägime turismist, siis öelgem selgelt, et turism on Pärnu prioriteet ja seda ka 20 ja 30 aasta pärast. Peame palju sagedamini kui kord aastas arutlema selle üle, mida on vaja, et oma senine tugev positsioon pealinna järel toimes hoida ja seda veel parandada. Kvantiteedi asemel, mis puhtmajanduslikult ka paratamatut murdepunkti omab, kvaliteeti silmas pidades.

Rääkides ettevõtlusest, arutlegem sellegi üle pikemas vaates, koosmõjus turismi ja muude pärnakatele kui paiksetele elanikele oluliste teemadega. Kunagi suutis (Pärnu linnapea Oscar Alexander, toim) Brackmann visualiseerida kuurordi, raudtee ja tööstuse koostoime, seda aastakümneid ette vaadates. Aastal 2025 otsime paari konkreetset võluvõtit, et elu õitseks. Tegelikult on meie fundamentaalne viga, et meil puudub suur pilt. Algab see julgusest – kõnealusel juhul julguse puudumisest – mõelda ja tegutseda suurelt. Elame justkui sammhaaval, ent võiksime pingutada maratoni võidu nimel.

Töökohad ja ettevõtlus on suur teema, mida käsitledes ei tohiks samuti unustada suurt plaani. Iga investeeringu puhul peaksime väga selgelt küsima, mis on selle väärtus paarikümne aasta pärast ja millist huvi see siis teenib. Sama kehtib ehituses, kus viimane aeg on tegelda juhitud elamumajandusega. Seda moel, et küsime endilt: kuidas madalhooajal tühjana seisvate korrusmajade ehitamine aitab linnal lahendada vananeva ühiskonna vajadusi? Kuidas lahendame oma linna väga oodatud noorte perede ja spetsialistide tegelikke vajadusi? Uskuge, need teemad on aktuaalsed ka kümne, 20 ja enama aasta pärast.

Hariduselus peame samuti vaatama palju kaugemale kui praegu nappivad gümnaasiumikohad. Kutsehariduse senisest veel avaramad ja tööturu vajadustele vastavad hästi sihitud võimalused on erakordselt oluline teema. Eakate elukestev õpe, väärikate tegusana hoidmine muu hulgas täiendusõppe ja huvihariduse kaudu on aina kuumem teema kõigis vananevates ühiskondades. Me küll juba räägime sellest, toredaid algatusigi leidub, aga meil ei ole selles suhtes selget strateegilist plaani järgmiseks paarikümneks aastaks. See on viga, mis tuleb parandada kohe.

Pika plaani puhul ei tohi karta eksida. Ei tohi olla hirmul, võtmaks riske, ei tohi karta vaidlusi poliitilisel tasandilgi. Loomulikult saavad head asjad sündida koostöös, kuid diskussioon ja eriarvamused ei tohi otsustajaid heidutada ega pikka plaani lühemaks ega hõredamaks lihvida.

Pikk plaan on oluline igale linnale. Sellesse peavad olema kaasatud kõik linlased. Rohkem avalikke debatte (mitte vaid valimiste eel ja limiteeritud kohtadega saalis) ei tee kunagi paha. Linn peab juhtimise kõrgeimal tasandil võtma selge liidrirolli ja olema avatud kõigile väärt mõtetele kogukondadest, ettevõtjatelt, kultuuri- ja kunstiinimestelt, sportlastelt, vanadelt ja noortelt. Kapteniks laevas linnapea ja tema meeskond, kes ei karda teele asuda, mõnikord ka tormisel merel. Seda soovin Pärnule südamest! Ja ikka pika plaaniga!

Arvamuslugu avaldati ajalehes Pärnu postimees 1.10.2025. a.

Loetav veebis: https://parnu.postimees.ee/8334362/kristel-voltenberg-jaarapaiselt-pikast-plaanist