Garri Raagmaa

Rubriigis AINULT HEAD UUDISED toome teie ette järgmise intervjuu Valimisliit Südamega Pärnu liikmest. Sedakorda mitte vaid pärnakatele, vaid ka meie linna õpikuurordi ehk Tartu Ülikooli Pärnu kolledž / University of Tartu Pärnu College’i sõpradele tuttava Garri Raagmaaga. Ja nii nagu ikka, alustame päris algusest.

Garri, kes sa oled ja kust tuled?

Inimene olen. Geenivaramu järgi küll ka veidi üle 2% neandertallane. Nagu enamus eestlasi. Sündisin Tallinnas, kasvasin enne koolis suuresti vanaema juures Pankase külas Virumaal, siis Tapa linnas, kus vanematel maja. Õppisin sealses keskkoolis ja Tartu Ülikoolis geograafiat, kus kaitsesin 2000. aastal doktorikraadi inimgeograafias. Nüüdseks olen ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor ja teist tretti Pärnus kolledži pealik.

Mida tähendab „inimgeograaf“?

Inimgeograafia uurib inimesi ruumis: elamist, liikumist ja seda kuidas ühiskondlikud protsessid, ennekõike majandus mõjutab piirkondade arengut. Sel on ka väga praktilised allharud, mis tegelevad ressursikasutuse, ettevõtete paigutamise, regionaalpoliitika, aga ka kohalike arengustrateegiate ja näiteks tuuliku- või tööstusparkide planeerimisega. Pärnu kontekstis on mu üheks uurimisteemaks see, kuidas kõrgkool mõjutab piirkonna arengut ning kuidas seda nii riiklike kui ka kohalike poliitikate abil võimalikult tõhusalt teha.

Pärnu kolledž – haridustempel ja õpikuurort?

Pärnu kolledž on kujunenud jah mitmekülgseks haridus- ja teaduskeskuseks. Meie valikus on nö. tavaõpe, aga suur osa tudengitest õpib ka töö kõrvalt pikendatud tasulistel õppekavadel – see on üldine trend. Pakume ka suures mahus erinõudlusega täiendusõpet, mikrokraade ja keelekursusi ning korraldame ülipopulaarset Väärikate ülikooli.

Lisaks oleme koos Pärnumaa arenduskeskusega loonud KOBARa, kus tegutseb nüüdseks 12 teemakobarat ja Pärnust pärit akadeemikutega mõttekoja Academia Pernaviansise. Oleme ka osalised Pärnumaa Ettevõtete Kojas ja DMOs ning topime oma nina pidevalt linna, maakonna, riigi asjadesse – toimime nö. ettevõtliku organisatsioonina. Nii et toimine nn ankurkogukonnana, kuhu mitmetel inimpuntidel asja.

Oled rahul?

Mingil määral. Kolleegid on väga tublid ja hakkajad, kolledž on saanud Pärnu ja terve Eesti haridusmaastikul nähtavaks. Aga alati saab enam. Toetame edaspidi igati oma töötajate doktoriteks saamist, suurendame teadustöö osakaalu, laiendame ettevõtluskoostööd ning toome sisse väliseksperte, keda vaja siinse elukorralduse parandamiseks. Meie eesmärk on senisest märksa rohkem pakkuda teaduspõhist nõu, rakendusuuringuid, mida ettevõtetel innovatsioonis hädasti vaja. Selleks on meil multiversitase kontseptsioon, millega kutsume ka teisi ülikoole Pärnus ja laiemalt koostöös teiste kolledžitega Lääne-Eestis tegutsema.

Miks astusid valimisliidu Südamega Pärnu asutajate hulka?

Mind ajendas soov panustada piirkondlikku arengusse, sest viimasel ajal tundub, et haridusel, teadusel ja kultuuril ei ole otsuste tegemisel kuigivõrd sõnaõigust. Ka ei ole linnal ja regioonil juba mõnda aega selget uut visiooni, seda hoolimata sülle kukkunud võimalustest nagu roheenergia- ja kaitsetööstuspargid ning Rail Baltic – kohtadel pigem tõrjutakse uusi arenguid.

Südamega Pärnu on võimalus viia ülikoolidest tulevad teadmised senisest enam otsuseprotsessidesse ja nende rakendamist kiirendada.

Valijate jaoks võiks olla ka positiivne see, et mul ei ole mingit huvi mõne ametikoha järele – pigem tahaks suunata meie ühiseid ressursse sinna, kus neist enam kasu tuleb, teha otsuseid teadmuspõhisemalt.

Kuidas näed Pärnu tulevikku? Kas Pärnu võib saada õpikuurordiks?

Positiivselt. Õpikuurort võib olla hea mõte, koht kus õppimine, elamine ja töötamine moodustavad ühtse terviku – just nagu Põhjamaade parimad praktikad seda teevad. 2004. aastal ilmunud teadusartiklis, mida ka ise loengutes kasutan, räägitakse kuidas innovatsioon sünnib inimestevahelisest pidevast infovahetust: töökohtal, trennis, konverentsi vaheakal, isegi rannas, spaas või Grillfestil. See „sumin“ – vahetu suhtlus, arutelu, kuulujutud ja ideed – ongi alus usaldusele ja koostööle. Ehk nagu hea kolleeg Erik Reinhold Pärnumaa Arenduskeskusest ikka ütleb: ‘Kui inimesed tulevad kokku, siis hakkavad asjad juhtuma.’

Kui „sumin“ on kohalik jutt, siis ülikoolikontaktide – „torude“ kaudu seome end maailma tippteadmuse- ja tehnoloogiatega: toome need koju, kohandame ja paneme kohapeal tööle. Just sellist teadmussiiret aitab luua ka meie KOBARa-platvorm – KOlledž + inkuBaator + ARenduskeskus. Oleme loonud koha, kus neutraalsel pinnal saavad kokku ettevõtjad, teadlased ja ametnikud. Viimase aastaga on seal sumisenud üle 900 ettevõtte ja 7000 inimese.

„Suminat“ ja „torusid“ on vaja, et Pärnus sünniksid uued ideed, tooted ja oskused ja et me suudaks lahendada suuri väljakutseid: hoida inimesi piirkonnas, tõsta elukvaliteeti ja tuua innovatsioon ka igapäevaellu. Neid protsesse peab aga omavalitsuste poolt tugima ja sealt tulevaid ideid julgemalt rakendusse võtma.