Mida noored tegelikult oma linnalt ootavad?

Mida Pärnu noored tahavad ja oma linnalt päriselt ootavad? Et Valimisliit Südamega Pärnul on oma Noortekoda, ei pea me arvama, vaid oleme saanud küsida ja arutada noorte endiga. Neil on öelda ja esile tuua järgmist:

1. Vaba aja võimalused ja noortele mõeldud kohad

Probleem 1: Noorte peatuspaigaks on kujunenud avalikud kohad, mis ei ole selleks aga sihilised (nt bussijaam, kaubanduskeskused).

Probleem 2: Olemasolevad noortekeskused ei rahulda kesklinna kooliõpilaste vajadusi. HUUB on 16+, seega ei teeninda see kesklinna põhikoolide õpilasi. Pärnu linna noortekeskus on aga üle silla, mis on liiga kaugel.

LAHENDUS (1&2): Kaalume uue noortekeskuse loomist Pärnu kesklinna, eeskätt sinna, kuhu noored juba praegu koonduvad. Põhjamaade heal näitel nt kaubanduskeskusesse, võimalusel uude kesklinna multifunktsionaalsesse Kunstide/Kultuuri Majja, mille rajamise idee on selge siht Südamega Pärnu valimisprogrammis.

2. Üritused ja kultuurielu

Probleem 1: Noortele suunatud kultuuriüritused toimuvad peaasjalikult suvel, kuid neid on väga vähe talvel.

Probleem 2: Üldiseltki on noortele mõeldud üritusi vähe (kontserdid, festivalid, diskod, viktoriiniõhtud, koolide omavahelised kokkusaamised).

LAHENDUS (1&2): Eraldame raha linnaeelarvest, et toetada noortele suunatud kultuuriüritusi. See on selge koht, kus saab kohalike ettevõtjatega koostööd teha. Selline dialoog mitte ei lahenda ainult noorte probleemi, vaid elavdab ka kohalikku ettevõtlust.

Kes peaks üritusi noortele korraldama? Pärnu linnalt võiks märka lihtsamatel alustel saada taodelda toetust, et noored omaalgatuslikult üritusi korraldada saaksid. Siin on selge läbirääkimise koht ka noorteorganisatsioonide vahel (õpilasomavalitsused, HUUB, noortekeskused jne).

3. Ühistransport

Probleem: Ühistranspordi kättesaadavus on piirkondlikult erinev, mida on selgelt näha kultuuriürituste toimumisel: kaugemal elavad inimesed ei saa peale linnas toimuvaid üritusi enam bussiga koju, mis tekitab neile täiendavaid lisakulusid võrreldes linnas elavate inimestega.

LAHENDUS: Vaadata üle bussiliinide väljumisajad üle Pärnu ja osavaldade, et luua võrdsed võimalused kõigile.

4. Vaimne tervis

Probleem: Noortel on vähe võimalusi pöördumaks vaimse tervise probleemidega tegelevate spetsialistide poole. See hõlmab nt koolipsühholooge, keda on väga vähe.

LAHENDUS: Rahastada linnaeelarvest noortekeskustes või mujal korraldatavaid nõustamispäevi, kus saab spetsialistilt nõu küsida.

5. Noorte kaasamine otsustesse

Probleem: Pärnu linna noortevolikogu ei tööta põhikirjaga kooskõlas: noortekogus on liikmeid väga minimaalselt ning istungeid ei toimu. See tähendab, et tähtsad otsused noorte küsimustes jäävad kanda linnavolinikele, kes ei pruugi noorte vajadusi kõige paremini mõista.

LAHENDUS: Taaselustada noortevolikogu ja selle töö ning vaadata üle, kuidas toimuvad valimised ja kes organisatsiooni juhib.

Sellised on noorte mõtted, millega oma programmis oleme arvestanud ja täiendame seda veelgi! Sest mõtleme südamega ja tegutseme mõistusega! Meie noored on meile siinkohal suureks abiks ja motiveerivad meid tegudele, mis päriselt loevad.